Miks Mona Lisa naeratab ?

Ei oska öelda.
Suusatamises siis helged ajad on meil möödas. ''Oh tule noor ja tugev mees... '' jääb selline fraas õhku rippuma. Ilmselt meie kalevipoega niipea ei tule.

Blogi on jäänud unarusse, lausa kurb on vaadata, häbi on. Lihtsalt praegu on kiire aeg, mul on nohu. Nohu meenutab pigem Nigara juga kui nina. Lihtsalt olen metsikult tatilappe kulutanud. Kurgus oleks kah justkui kümme päkapikku kes pitsitaks. Tervis on tõesti hetkel vilets, pea on samuti valus.
Ja nüüd ma ropendan. Ütlen : Türa küll kui kaua see kool veel kestab ? Tahaksin oma faking eksamid ära teha ja mitte kunagi enam nühkida keskkooli sitast tulvil pinki. Poolteist kuud.... its nat guud.
Käige oma valimiskampaaniatega PERSE (JAH SEESAMUNE ASI, MIS TEIL SEAL TAGA ON, MILLE NAJAL TE SITAPOTILE TOETUTE, TE KÕIK !!!)
Õige Eestlane teab isegi keda ta valib, selleks ei ole reklaami vaja.

Kõik nädal ootab ees.

Head nädalat ! Kolmapäeval saab juba öelda, et nädal on minujaoks läbi ja aeg on taaskord puhata. Seekord tahan teile tutvustada minu nädala artisti , kelle avastasin pool tundi tagasi. Tegemist on 1979 aastal sündinud juudi sugemetega Ameerika päritolu reggae artistiga. Tema parim lugu on minu arvates One Day, aga ka ülejäänud looming on Bob Marleylikult hea..

Külmapühad

Hommikune magus uni sundis mind pidama külmapühi. Kuigi kraade oli tibake üle 20, on see siiski hea ettekääne puhkepäevaks. Homme hommikul loodetavasti näitab termomeeter kuskil 24 kraadi ringis, siis saaks jälle puhata.
Kes on huvitatud sellest, et miinuskraade alati rohkem näitaks, vaadake hommikutihttp://www.wunderground.com/cgi-bin/findweather/getForecast?query=p%C3%B5lva saate üsna pikalt külmapühi pidada.

Muutuste aeg.

Okei, tänasest päevast peale luban täita blogi regulaarselt ja enam mitte väga lolli juttu ajada.

Täna hommikul kooli vantsides olin unustanud Eesti geograafilise asendi. Seda seal põhjusel, et käre pakane mind näpistas otse persest. Tunne oli äärmiselt alandav. Sain realistliku ettekujutuse Siberist, nii reaalse kui võimaliku. Kui homme jälle miinuskraade üle 24 on, siis võtan endale auga väljateenitud puhkepäeva.
Sooja kevadpäikese käes mättal õlle libistamine tundub kauge, helesinise unelmana.

4 rida kõikidele vanaemadele.

Ei suple keset küünlakuud,
enam vanaema,
sest nõrgad tal on kondid, luud,
ta peab paranema.

Sorri, et olemas olen.

Pubekate vaieldamatult lemmiktsitaat. Okei, tegelikult on hetkeolukord äärmiselt sitt. Homme on ülimassiivne füüsika kosmoloogia töö. Nahui, ma ei oska. Tegelikult mõtlesin siia vahelduseks midagi kirjutada. 

Varsti on ju kevad - sita ja pori aeg. Samas nii kaunis ja roheline. Ootan juba, et mätas muutuks kuivaks, tore oleks ju pärast karsket talve künkakesel õllemärjukest libistada. See on vabaduse tunne. Tegelikult algab minu põrgu 24 aprillil, kui kirjutada tuleb kirjand. Hunnik sitta ootab uksetaga koos kevadega. Kas ma avan ukse ? Loomulikult, sitt tuleb ära visata ja elu käima tõmmata. Kardulas ootab mulda panemist. Kartul on nagu maffiaboss, kas sügisel kastis, või kevadel mullas.

Tegelikult kirjutan ma siia pelgalt igavusest. Mõnus on kui saab mingit totrust automaatselt kuhugi sisestada.

See tore pildike läheb palavate tervitustega minu toredale bioloogiaõpetajale - Ellile. Kingiks sulle selle pluusi hea meelega, kui vaid raha oleks... Jätka samas vaimus (ole edaspidi samuti seotud FBI,FSB,KAPO,CSI,CIA organisatsioonidega, et sul jätkuks juhtumeid, mida uurida...)

Suusabaasis on antsupidu,

Suusabaasis on antsupidu,
see toimub siin igal õhtul,
noorte kaakide lõustu ruum on täis,
ja ometi kõik on nii kõhnad,

Nurgas umbes on Kaalep ja Kalev,
neid opakas Ants veel piinab,
Nolkide pidu teeb meele nii häredaks -
Et võtaks või peatäie viina

Akna taga on kollased kuused,
Antsust maas vaid pasarada,
Vana kalev, kas normaalset muusikat,
sa veel suudaksid tunnetada ?

Nädal tagasi talvehommikul,
küllap mäletad narkoman niigi,
hästi tasa sest kõik alles magasid,
Sind poleeriti tagantpoolt piiri.

Ent sel ammusel hommikul,
nüüd ma reedan sind, ära solvu,
ühe paadunud narkari sõrmede all,
Sa ohkasid just nagu Vello,
Praegu teeskled, et hambad ristis,
oled sõltuvuse saand võita,
Kuid vahel grammikese ikka tasku pistad,
Ära loodagi narkar mind petta,
südaööni sa kibestund imel,
Uusi narkareid hullutad nüüdki,
Aga hommikul Koplis,
Uut doosi otsid sa küülik.

Aga kas sina tead

Ma tõesti ei tea. Homme on sellenädala viimane koolipäev, algab puhkus järgmise kolmapäevani. Veebruar ka üle elada, siis märtsi natukene ja siis sulab see valge nõmedus ära. Ei ole enam jaksu lumega võidelda ega teda trotsida. Kevadet.

Tahan olla

No mis ma oskan siia kirjutada. Tänane päev oli horror. Aju on väsinud, kohe väga väsinud. Reedeni on jälle jäänud vähem aega. Andke andeks, ma ei ole võimeline rohkem siia kirjutama..

Kool muutub maapealseks põrguks vol 150.

Nii ongi, sest homme on kolmapäev. Kui homse päeva elan üle, olen vabadussõja veteranidega samal tasemel. Aga väga suure tõenäosusega see ei saa juhtuma, sellepärast, et matemaatika üüratu kontrolltöö tapab mu, kuna matemaatika on minu jaoks pask. Ma ei ütle et ma ei oska matat, ma lihtsalt ei viitsi süveneda. Russki jasõki töö kah Ilgauskasega vaja teha. Ulme, reedet tahan.

Olla või mitte olla.

Kuradi teadurid ja muud lillad, lõpetage hetkeks oma töö. Tulge oma valemite ja muu pasaga korraks kokku. Mõelge välja pohmellivaba alkohol. See oleks inimkonnale suureks kergenduseks.

Jess, homme on esmaspäev. Aitab mulle siin 2 päevasest pikast puhkusest. Marss kooli ! - Fuck it.

Optimist

Mati Alaver väitis Postimehe antud intervjuus, et Veerpalu vorm pole täna selline, mis mehe pjedestalil kõige kõrgemale asetaks. Mina, kes ma olen läbinisti optimist, ütlen et reaalne Veerpalu koht on 6., kuigi julgen öelda, et hinges ootan alati kohta esikolmikus, mis ei ole utoopia. Suusatamises lihtsalt peab optimismi olema. Eelmine talv olümpia aegu õigustas ennast minu optimism vast kõige rohkem. Muidugi olen reaalne optimist, Eesti vutikoondise mängude ajal olen pessimist juhul, kui vastas on FIFA tabelist top 100 meeskond. Igaljuhul naiste sõitu ma ei viitsi vaadata, vaatasin tegelikult korraks telekast lihtsalt kui kaunis on Otepää ja telekas kinni. Pärast võib ju netist ka lugeda, kuidas meie 40-ndad ja 30-ndad kohad jagati.  Aga ma ei halvusta suusatajaid, ei kedagi, kuna ma ise ei ole neist ju grammigi parem. Kõvad poldid on ikka, üks kõvem kui teine. Veerpalu ja Mae, nendest meestest ei ole kõvemaid tegijaid suusaspordis. Kui Northug palju hüppab, siis olgu ta Otepää käänakutel ja kõrgustikel ettevaatlik. Otepää ei ole koht, kus ennast täis türapea võib tiibu ripsutada. Siin ripsutatakse Northugi taolisi memmepoegi. Kallis Northug, karda Veerpalut, karda Maed, karda ka meie Udrast kui vaja.

Et ei korduks karske reede..

Jälle reede, päris hea tunne on. Mõtlesin siia teha esimese posti oma uuest notebookist e. läpakast. Päris asjalik vidin on , saaks oma fonoteegi ka siia ümber kolitud, siis oleks päris vahva. Tänane hommik oli mõnus, teine tund oli kehaline värskes õhus - päris hea oli joosta umb 2,5 km. Kehaline võiks iga hommik olla esimeseks tunnis, tõmbaks päris hästi päeva käima. Tänase kohta ei oska veel öelda, mis on tulemas. Pole Põlva linnas ammu nädalavahetusel viibinud. Homme on küll plaan sõpradega minna pubitiirule. Aga, eks aeg näitab.

Kevadet ja Suve, ootan ma.

Ideaalne mudel näeks just praegu minu jaoks välja selline : Eksamid tehtud, lõpuaktus on möödas, linnud laulavad, päike paistab... 
Jah, unisada võib. Hakkan aru saama, et tegelikult on talv siiski rõve. Kuna mulle meeldib suusatamist jälgida televiisorist, siis ma ise suur suusamees ei ole. Seda lihtsal põhjusel : mul ei ole suuski :). Müts maha meie suusameeste ees, kõigepealt Veerpalu ja Mae ees. Soovin teile selleks nädalavahetuseks palju jaksu ning ehk mingi ime läbi ka pjedestaalil ühte teist näha.     Aga siiski, ei meeldi mulle enam talv. Ma tahaks värskes õhus lamaskleda, vedeleda rannas või niita muru. Tegelikult ei oleks talvel häda midagi , kui temperatuur oleks koguaeg miinus viis kraadi ja ei oleks sula. Sest kõndida on väga sitt, minu jalanõud on alalõpmata vett täis. Ehk on viga minus, et ma talvesaapaid ignoreerin ?
Märtsi alguses hakkab tegelikult ju Kevad meie poole kõndima, perse ees. Maikuus keerab ta sujuvalt näo ette ning ilmad ongi head :) . Talv seevastu tuleb koguaeg perse ees meie poole, nüüd hakkab meist mööduma, perse ikka ees.

Organiseeritud Elu

Pean siia lihtsalt kirjutama sellest, millega üllatas mind minu eestikeele õpetaja proua Sulg. Nimelt viimase ehk seitsmenda tunni alguses ütles ta, et kuulake ühte luuletust. Ta lisas, et on luuletust ise ümber kujundanud. Mul oli üllatusest mokk töllakil, kui ta ütles, et tegemist on Villu Tamme teosega. Siis lõi mul lambi põlema, et hea meelega kuulan. Mulle jäid kõrvu luuletusest sõnad : ''Sütematiseeritud elu, kell 11 naise otsa, veerand 12 maha, 30 ja lahutus, 55 ja maohaavad, 65 ja vähk. ''
Minu imestus oli veelgi suurem, kui ta ütles, et läheb laupäeval Tartusse juubelile ja kavatseb selle luuletuse kaardile viimistleda. Ta ütles seda väga rõõmsalt ja säravalt. Aga suur respekt sulle Leiu Sulg, kes sa j.m.k.e hiti juubelikaardile kirjutad.

Laulu tekst asub : SIIIN

Taaskohtumine

Mul on kapis neli jäätist, tule meile, teeme peo ! Sellised laulusõnad jäid mind kummitama, kui ma kuulsin ALO TV-st Jaan Pehki südamlikku laulu. Paraku pole seda lugu õnnestunud mul uuesti kuulata, ehk kunagi jõuab see youtubesse vms.
Vahepeal olin Tartus, kooli ees poliitilises varjupaigas. See,et ma Põlvas koolis reaalselt ei viibinud, ei tähenda seda, et ma aega surnuks lõin. Tartu on ju tore hariduse linn, heade mõtete linn. Mõtteid on kogunenud palju. Esiteks, et tänavatel ei saa normaalselt kõndida, igal pool vaatab vastu jõle ja vastik valimisreklaam. Selle reklaami raha eest jagage tasuta kasvõi peldikupaberit. Valimisreklaam on kõige räpasem ja koledam reklaam üldse. Üldse reklaam on perses teema minujaoks. Tean ise mida ma teen, keda valin, mida söön, kuhu kusen.
Eile kõndisin vanalinnast kaubamaja poole, kui märkasi mingit tolgust oravakostüümis. Tegemist oli reformierakonna poolt kinnimakstud ajukääbikuga. Tema liigutused viitasid vaimse alaarengu või sügava vaimse puude olemasolule. Oravamölaka kõrval oli mingi jäätisemüüjate laua moodi laud, kus jagati tasuta teed. Mõtlesin naljapärast (NB! Ei toeta Reformierakonda) , et proovin kah tassikese. Läksin asjaliku näoga laua juurde, siis küisiti, kuidas mul läheb? Vastasin ükskõikselt, et läheb hästi noh. Siis küsiti, et kas teed soovin ? Loomulikult, sitt ilm oli, külm oli. Piparkooke ei julgenud proovida. Kuna paistsid kahtlased. Arvatavasti riigikogu jõulupeolt üle jäänud. Tee kurat, oli nii mõru.. Suhkurt need raisad ju ei raatsi panna . Aga mingied jõledaid lõustu maja seintele üles kleepida ei ole probleem. Igastahes väga sitt tee oli, 20 liitri kohta oli vast leotatud 2 minutit ühte liptoni teekotikest seal termoses. Lambad. Viskasin teetopsi 60 meetrit eemal asuvasse prügikasti ning kõndisin edasi. Orav did not made my day.

Neljapäev

Reede, reede, kus sa oled ? Homme ongi reede ! Nädal on olnud ilmselgelt väga koormav ning vaimselt väga kurnav. Väikene nädalavahetus on vesi minu veskile. Kirjutaksin siia paljust põnevast, aga põnevat ei ole juhtunud. Mida saab koolis põnevat olla? Ma ei tea kas on põnev elada füüsikalise hirmu all, sest just SINA võid olla järgmine ohver, kes tahvli ees kokutab. Füüsika tunni algustseremoonia on väga masendav. Kurb on vaadata kuidas klassikaaslased pärast sõnapaari : ''Tänaseks oli õppida meil termodünaamika, Vastama tuleb.... '' Nende näod muutuad kahvatumaks kui surm. Veel kahvatumaks muutuvad näod pärast lauseid : ''Miks on õppimata ? Mis on teie kohustused ? Teile võimaldatakse tasuta keskharidus, teie kuritarvitate seda ... Keskharidust ei saaaaaa ilma füüüüüsikat oskamata !'' Olen ka ise korduvalt kõik selle läbi elanud.

Tumesinine teisipäev.

Päev algas väga tumedalt : Ülivaevaline tõusmine voodist, loivamine kooli, lemmikaine matemaatika kell 8:00. Ei ole mitte midagi jubedamat, kui unise peaga matemaatika tunnis olemine. Ma olin ilmselt nii väsinud, et kõik prismad jooksid mu silmade eest mööda ja karjusid : ''Catch me if you can'' . Mina vastasin sellepeale uniselt, mõnusa meloodiaga : ''Let it be, let it be'' . Matemaatika on maailma kõige jälestusväärsem aine. Lisaks sellele rikkus päeva ära ka vene keel, kus leedulannast slaavi pop artist oma õppesüsteemi looma asus. Terve klass vaatas üksteisele nõutult otsa, nauditi slaavi popi meistriklassi.
Väljavaated homsele inglise keele Testile on jubedad, taaskord tuleb võtta appi muinasusundid. Nende toel ehk saan positiivse hinde. Aga kuradile selle kooliga, reede kukal paistab juba.

Tervitan õpetajat :

Uimane ja väsinud ma tänagi näin.

This summary is not available. Please click here to view the post.

Tere kool, persse raisk.

Algab taaskord 11 nädalaline kannatuste periood. Hommikuti röögitakse koos äratuskellaga kõrva : AEG ON TÕUSTA, PESTA LÕUSTA. Esmaspäeva hommikud on kõige türastunumad hommikud üldse. Elan vaid reedeste päevade nimel. Abiturient ootab kannatamatult suve.

Lumekraanid valla

Sitaks lund tuli maha ja valgeks läks maa,
Ma hoovist välja nüüd enam ei saa.

Täpselt selline olukord ongi. Pärast tunniajast lumekühveldamistseremooniat andsin alla. Autoga tuuritades sain lõpuks rööpad sisse. Paari tunni pärast on vaja asuda teele. Kuradi lumi, keerab elu perse niimoodi.
Nüüd aga lähen NV-d sisustama. Pühapäevani. !

Talipüügi katse number 1.

Täna tekkis vahva mõte testida talipüügivarustust. Katse võib lugeda ebaõnnestunuks. Esiteks Partsis asuvat metsajärve kattis üüratu lumekiht. Teiseks, pärast tunde aukude puurimist ja tirbuga mängimist jäin kuivale. Ei ühtegi kala. Katse järeldus - järve elustik on totaalselt hävinenud. Soovitan keskkonnapoistel nüüd asja uurima asuda. Kui nad sealt järvest leiavad ühe elusorganismi, siis tunnistan, et viga oli minus. Seda ka, et mõte esmaspäeval algavast koolist ajab südame väga pahaks. Lootuskiir jääb siiski, sest homme on REEDE.

Raadio lõin puruks, televiisori viskasin aknast välja...

Ega palju puudu jäänudki. Pean silmas seda, et R2 Aastahitt muutub üha üksluisemaks ja nõmedamaks. Mida aasta edasi, seda väljakannatamatumaks edetabelis olevad lood muutuvad. Ütlen ausalt, et praegune seisund pop muusikas on hellitavalt öeldes pask. Viimastel aastatel domineerivad üksteise võidu Nexus,Padar,Koit Toome. Kindlasti ei ole selles süüdi R2 toredad saatejuhid. Selles sitas on süüdi lollid eestlased, kelle muusikamaitse maitseb nagu sitt - Väkk, vastik mõeldagi. Ma ei julge järgmist aastahitti kuulata, ausalt. Elagu terved kõrvad !
Andke tuld, jõldakud !

Hommik ühistranspordis.

Niisiis alustasin hommikut kojusõiduga Heade Mõtete Linnast - Tartust. Vaesel ajal tuleb bussiga sõita, mis parata. Kõik oli tore, autobuss oli juba ankru hiivamas, kuid siis... Bussi astus mingi pohmellis rullnoku, käes Mc'Donaldsi paberkott. Mul oli uni, jah kell oli vaevalt 9 saamas. Läbi une tundsin alkoholi lebra seest vastikut õlilõhna. Rullnoku asus ennast kosutama friikartulitega, aeg-ajalt kõrrest kokakoolat lüristades. Olin päris ärritunud, mõtlesin magama jääda.. Olin just und saamas, kui see rullnoku otsustas ennast veel mingi hüperburgeriga kosutada. No kurat, see ajas une nagu nalja ära.. Aga ma olin nii väsinud ja ei suutnud enam rohkem ärrituda, jäin magama. Ärgates olin juba kodulinnas. Nüüd siis ootan õhinaga Raadio 2 aastahiti maratonsaadet...

3, jaanuar - kuhu küll kõik aeg mul jäi ?

Magasin kella poole 1-ni. Mõnus.. samas ärgates tulid debiilsed unenäod meelde. Mida võib tähendada, kui unes näha 5 erinevat situatsiooni, kõik on vägevaldse alatooniga ? Igastahes on äge magada, kui midagi peas toimub. Unenägude sisust ma ei viitsi kirjutada.. milleks ? Aga nüüd lähen värsket õhku hingama, siin blogis nagunii seda ei ole. A seda ka et puhkust on järel vaid üks närune räpane nädalakene.

2011,Kubemeni lumi, Peotäis eurokopikaid, Perses Rimi Supermarket, Loll lihamüüja Maximas

Pealkiri juhatab sisse 2.jaanuari alguse. Masendav...  Esimene peotäis eurokopikaid tuli mulle pihku Rimis, ma vaatasin lolli näoga ning asetasin nad enda rahakotti, läbisegi EESTI sentidega. Siis jõudis mulle kohale, et Rimi
Supermarketist ei saanud ma toorest, värsket liha. Ma plahvatasin vihast. Ma olen ju Tartus, igal pool on sildid: Super ja Hüper ja Megamarket. Aga kurat persse, kus siis on sealiha ? Teel Maximasse mõtlesin et ma topiksin kellegile need euromündid urruauku. Näiteks sellele mölakale kes mõtles välja selle ühisraha. Maximas oli aga loll lihamüüja. Küsisin viisakalt pool kilo sea abafileed. Tema pani mingi poolt siga meenutava tüki kaalule ja küsis: Kjas kjiljo viisjada on sjobiv ? Ma vastasin, et soovin poolt kilo. seejärel lõikas ta mingi tüki ja kaalus ning pani kilekotti. Hiljem selgus et urod oli mulle lõiganud 300 grammise jupi. Mölakas selline. Siis siirdusin kassasse ostu ees tasuma. Müüja oleks peaaegu nutma hakanud ja ütles mulle, et tal pole kuidagi võimalik mulle 1 eurokopikat tagasi anda. Persse, seisin 20 minutit järjekorras ja vahtisin kuidas loll müüja eurokopikaid korjas, ilmselgelt ise matemaatikast midagi teadvat. Teel kodubaasi olin veel rohkem närvis kui ennem, nüüd hakkan rahunema.