Pealkiri juhatab sisse 2.jaanuari alguse. Masendav... Esimene peotäis eurokopikaid tuli mulle pihku Rimis, ma vaatasin lolli näoga ning asetasin nad enda rahakotti, läbisegi EESTI sentidega. Siis jõudis mulle kohale, et Rimi
Supermarketist ei saanud ma toorest, värsket liha. Ma plahvatasin vihast. Ma olen ju Tartus, igal pool on sildid: Super ja Hüper ja Megamarket. Aga kurat persse, kus siis on sealiha ? Teel Maximasse mõtlesin et ma topiksin kellegile need euromündid urruauku. Näiteks sellele mölakale kes mõtles välja selle ühisraha. Maximas oli aga loll lihamüüja. Küsisin viisakalt pool kilo sea abafileed. Tema pani mingi poolt siga meenutava tüki kaalule ja küsis: Kjas kjiljo viisjada on sjobiv ? Ma vastasin, et soovin poolt kilo. seejärel lõikas ta mingi tüki ja kaalus ning pani kilekotti. Hiljem selgus et urod oli mulle lõiganud 300 grammise jupi. Mölakas selline. Siis siirdusin kassasse ostu ees tasuma. Müüja oleks peaaegu nutma hakanud ja ütles mulle, et tal pole kuidagi võimalik mulle 1 eurokopikat tagasi anda. Persse, seisin 20 minutit järjekorras ja vahtisin kuidas loll müüja eurokopikaid korjas, ilmselgelt ise matemaatikast midagi teadvat. Teel kodubaasi olin veel rohkem närvis kui ennem, nüüd hakkan rahunema.
No comments:
Post a Comment